Материал из энциклопедии Руниверсалис
Латинский
Морфологические и синтаксические свойства
Основа инфекта: reseminā-
|
|
Praesens
|
| Indicatīvus
|
Coniunctīvus
|
Imperatīvus
|
| Act.
|
Pass.
|
Act.
|
Pass.
|
Act.
|
Pass.
|
| Sing.
|
1 p.
|
reseminō
|
reseminor
|
reseminem
|
reseminer
|
—
|
—
|
| 2 p.
|
reseminas
|
resemināris
|
resemines
|
reseminēris
|
reseminā
|
reseminare
|
| 3 p.
|
reseminat
|
reseminātur
|
reseminet
|
reseminētur
|
—
|
—
|
| Plur.
|
1 p.
|
resemināmus
|
resemināmur
|
reseminēmus
|
reseminēmur
|
—
|
—
|
| 2 p.
|
reseminātis
|
resemināmini
|
reseminētis
|
reseminēmini
|
resemināte
|
reseminamini
|
| 3 p.
|
reseminant
|
reseminantur
|
reseminent
|
reseminentur
|
—
|
—
|
|
|
Imperfectum
|
| Indicatīvus
|
Coniunctīvus
|
| Act.
|
Pass.
|
Act.
|
Pass.
|
| Sing.
|
1 p.
|
reseminābam
|
reseminābar
|
reseminārem
|
reseminārer
|
| 2 p.
|
reseminābas
|
reseminabāris
|
resemināres
|
reseminarēris
|
| 3 p.
|
reseminābat
|
reseminabātur
|
resemināret
|
reseminarētur
|
| Plur.
|
1 p.
|
reseminabāmus
|
reseminabāmur
|
reseminarēmus
|
reseminarēmur
|
| 2 p.
|
reseminabātis
|
reseminabamini
|
reseminarētis
|
reseminarēmini
|
| 3 p.
|
reseminābant
|
reseminabantur
|
reseminarent
|
reseminarentur
|
|
|
Futūrum I
|
| Indicatīvus
|
Imperatīvus
|
| Act.
|
Pass.
|
Act.
|
| Sing.
|
1 p.
|
reseminābo
|
reseminabor
|
—
|
| 2 p.
|
reseminābis
|
reseminaberis
|
resemināto
|
| 3 p.
|
reseminābit
|
reseminabitur
|
resemināto
|
| Plur.
|
1 p.
|
reseminabimus
|
reseminabimur
|
—
|
| 2 p.
|
reseminabitis
|
reseminabimini
|
reseminatōte
|
| 3 p.
|
reseminabuntur
|
reseminanto
|
| Infīnitivus praesentis actīvi
|
resemināre
|
| Infīnitivus praesentis passīvi
|
resemināri
|
| Participium praesentis actīvi
|
resemināns
|
| Gerundium
|
reseminandī
|
| Gerundivum
|
reseminandus, -a, -um
|
Основа перфекта: resemināv-
|
|
Perfectum
|
Plusquamperfectum
|
Futūrum II
|
| Indicatīvus
|
Coniunctīvus
|
Indicatīvus
|
Coniunctīvus
|
Indicatīvus
|
| Act.
|
Act.
|
Act.
|
Act.
|
Act.
|
| Sg.
|
1 p.
|
resemināvī
|
resemināverim
|
resemināveram
|
resemināvissem
|
resemināverō
|
| 2 p.
|
resemināvisti
|
resemināveris
|
resemināveras
|
resemināvisses
|
resemināveris
|
| 3 p.
|
resemināvit
|
resemināverit
|
resemināverat
|
resemināvisset
|
resemināverit
|
| Pl.
|
1 p.
|
resemināvimus
|
resemināverimus
|
resemināverāmus
|
resemināvissēmus
|
resemināverimus
|
| 2 p.
|
resemināvistis
|
resemināveritis
|
resemināverātis
|
resemināvissētis
|
resemināveritis
|
| 3 p.
|
resemināvērunt
|
resemināverint
|
resemināverant
|
resemināvissent
|
resemināverint
|
| Infīnitivus perfecti actīvi
|
resemināvisse
|
Основа супина: resemināt-
| Participium perfecti passivi
|
reseminātus, -a, -um
|
| Participium futuri activi
|
reseminātūrus, -a, -um
|
| Supinum I
|
reseminātum
|
| Supinum II
|
reseminātū
|
resemino
Глагол, первое спряжение.
Приставка: re-[-]][-]]; корень: --.
Произношение
Семантические свойства
Значение
- вновь сеять, вновь производить ◆ Отсутствует пример употребления (см. рекомендации).
- (формы пассива) возрождаться ◆ Отсутствует пример употребления (см. рекомендации).
Синонимы
Антонимы
Гиперонимы
Гипонимы
Родственные слова
Этимология
От ??
Фразеологизмы и устойчивые сочетания